Kui nad tulevad, siis tulevad - ei jäägi muud üle, kui tegutseda võimalikult operatiivselt ja alustada vajadusel kohe raviga.

Kõigepealt: täid ei hüppa ega lenda, neid ei levita koerad, kassid ega teised loomad. Selleks, et jõuda ühelt pealt teisele, on vaja vahetut juustevahelist kontakti. Statistika järgi levivadki täid kõige enam 3–11–aastaste laste peades.

Täide vastu ei ole olemas kuigi palju ennetavaid meetmeid – küll on soovitatav hoida juuksed patsides, kammida juukseid vaid enda juukseharjaga ja hoiduda teiste lastega peadpidi kokku puutumisest, aga see ei anna muidugi mingit garantiid. 

Esimene tunnus, miks peaks täisid kahtlustama, on tähelepanek, et laps on hakanud sageli oma pead kratsima. Harilikult pesitsevad täid kõrvade taga ja kuklal. Täi toitub inimese verest ja tema poolt peanahka eritatud sülg tekitabki sügelust.

Täisid võib märgata palja silmaga – nad kasvavad kuni kolme millimeetri suuruseks, samuti hakkavad silma nende munetud munad ehk tingud. Ting kleepub tugevasti juustekarvale vahetult peanaha lähedal ja näeb esmapilgul välja nagu kõõm. Kui kõõm pudeneb juustest kergesti välja, siis tingud juuksekarvast ise lahti ei lase. 

Tähtis on, et täivastane vahend hävitaks täid ja tingud esimese kasutuskorraga. Täide hävitamine ei olegi tänapäevaste vahenditega keeruline, raskemaks osutub just tingudest jagu saamine. Kui tingud jäävad ellu, siis umbes nädala pärast arenevad neist juba uued täid ja kõik kordub.